Õppijate grupi loomine sotsiaalvõrgustikus Facebook
Alates aastast 2010 (wikipedia) on võimalik Facebook'is (FB) luua koostöögrupp, kuhu liidetakse inimesi, kel on ühised huvid. Tänaseks on suurimast meelelahutuslikust suhtlusvõrgustikust välja kasvanud üks enim tuntumaid ja stabiilsemaid koostöövõrgustikke. Lisaks paindlikkusele, kasutamislihtsusele ja ülemaailmsele populaarsusele on muutnud Facebooki suurepäraseks sotsiaalmeedia vahendiks, kus saab läbi viia arutelusid ja esitleda erinevaid faile. Viimane oligi põhjuseks, miks Interaktiivse tahvli kursusel võeti kasutusele mitmete erinevate suhtlemisvahendite seast Facebook.
Suhtlusvõrgustiku eeliseks on seegi, et mitte ainult juhendaja vaid iga rühmaliige saab vastata või aidata oma grupikaaslast, kui on vaja. Paljudes õpikeskkondades eelpool nimetatud võimalus puudub. Turvalisustunnet aitab aga tõsta see, et informatsiooni jagamine on osalejate jaoks nimeline ja samas mitte täiesti avalik, küll aga kiire tänu info kiirele edastusele. Kui FB kasutaja kuulub gruppi, siis infot, mida jagatakse, avalikustatakse infovoona grupiseinal ning enamasti tuleb teade ka kasutaja e-posti peale. Viimane omakorda soodustab või julgustab esitama küsimusi, kuna inimesed on omavahel ühel või teisel määral tuttavad. FB keskkond annab osalejale selgelt mõista, et protsessi juhtimine on antud tema enda kätte ja oma tegevuste eest vastutab ta ise. Näiteks saab iga kasutaja valida, mis talle meeldib (väljendada oma emotsiooni Like nupu abil), või kellega ta soovib reaalajas sõnumeid vahetada (sisse on integreeritud MSN-i funktsioon). Kuidas aga tekitada ühiste huvide ja soovide ning eesmärkidega kogukonda Facebookis, sellest lähemalt samm-sammult allpool.
1. Eeldused grupi loomiseks:
2. Grupi loomine Facebookis
( Loob õpetaja või üks grupi liige)
Grupi loomiseks logitakse oma Facebooki sisse ja valitakse nimetuse alt Grupid valik Loo grupp (Joonis 8.). Edasi tuleb trükkida oma grupi nimi jamäärata privaatsus, kas see on avatud, suletud või salajane grupp. Soovitav on valida enamasti Suletud grupp (Joonis 9.), kuna siis näevad ka teised kasutaja FB sõbrad, mis gruppi ta kuulub. Samas puudub mittevalitutel võimalus osaleda antud grupi tegemistes.
Suhtlusvõrgustiku eeliseks on seegi, et mitte ainult juhendaja vaid iga rühmaliige saab vastata või aidata oma grupikaaslast, kui on vaja. Paljudes õpikeskkondades eelpool nimetatud võimalus puudub. Turvalisustunnet aitab aga tõsta see, et informatsiooni jagamine on osalejate jaoks nimeline ja samas mitte täiesti avalik, küll aga kiire tänu info kiirele edastusele. Kui FB kasutaja kuulub gruppi, siis infot, mida jagatakse, avalikustatakse infovoona grupiseinal ning enamasti tuleb teade ka kasutaja e-posti peale. Viimane omakorda soodustab või julgustab esitama küsimusi, kuna inimesed on omavahel ühel või teisel määral tuttavad. FB keskkond annab osalejale selgelt mõista, et protsessi juhtimine on antud tema enda kätte ja oma tegevuste eest vastutab ta ise. Näiteks saab iga kasutaja valida, mis talle meeldib (väljendada oma emotsiooni Like nupu abil), või kellega ta soovib reaalajas sõnumeid vahetada (sisse on integreeritud MSN-i funktsioon). Kuidas aga tekitada ühiste huvide ja soovide ning eesmärkidega kogukonda Facebookis, sellest lähemalt samm-sammult allpool.
1. Eeldused grupi loomiseks:
- Sul on olemas Facebooki isiklik konto,
- Oled kursusel osalejatega ennem kokku leppinud, millist sotsiaalset tarkvara hakkate kasutama,
- Saadad FB-st sõbrakutsed loodava grupi liikmetele (näiteks nimekirja või e-posti alusel),
- Ära unusta, et osalejatel võib olla Facebookis enam kui üks konto, seega kõiki korraga ei ole alati võimalik lisada,
- Palud kontakttunnis saata tulevastel grupiliikmetel omale sõbrakutse, esitledes oma FB lehe avalikustatud andmeid (NB! Soovitav on kasutada alaati pildidga kontot).
2. Grupi loomine Facebookis
( Loob õpetaja või üks grupi liige)
Grupi loomiseks logitakse oma Facebooki sisse ja valitakse nimetuse alt Grupid valik Loo grupp (Joonis 8.). Edasi tuleb trükkida oma grupi nimi jamäärata privaatsus, kas see on avatud, suletud või salajane grupp. Soovitav on valida enamasti Suletud grupp (Joonis 9.), kuna siis näevad ka teised kasutaja FB sõbrad, mis gruppi ta kuulub. Samas puudub mittevalitutel võimalus osaleda antud grupi tegemistes.
Joonis 8. FB grupi loomine
|
Joonis 9. Uue grupi nimi ja privaatsustingimused
|
3. Liikmete kutsumine Facebooki gruppi
Esmalt on grupi liikmeks looja ise ja kui soovitakse lisada teisi peaks üles otsima nupukese +Lisa inimesi (Joonis 10.), mille tulemusel avaneb aken Add People to Group. Antud ribale saab trükkida oma sõprade nimekirjas oleva isiku nime ja ta lisada, vastasel juhul ei leita antud inemest virtuaalmaailmast üles. Küll aga on võimalik mõnel teisel grupiliikmel liita oma kursuse- või klassikaaslane, kui ta on tema sõber. Seega organiseerub antud grupp väga kiiresti ja inimesed, kes sinna peaksid kuuluma on juba mõjutatud ka teiste oma ühiste sõprade poolt.
Esmalt on grupi liikmeks looja ise ja kui soovitakse lisada teisi peaks üles otsima nupukese +Lisa inimesi (Joonis 10.), mille tulemusel avaneb aken Add People to Group. Antud ribale saab trükkida oma sõprade nimekirjas oleva isiku nime ja ta lisada, vastasel juhul ei leita antud inemest virtuaalmaailmast üles. Küll aga on võimalik mõnel teisel grupiliikmel liita oma kursuse- või klassikaaslane, kui ta on tema sõber. Seega organiseerub antud grupp väga kiiresti ja inimesed, kes sinna peaksid kuuluma on juba mõjutatud ka teiste oma ühiste sõprade poolt.
Joonis 10. Inimeste lisamine Facebooki vastavasse gruppi
4. Esimene postitus
Nii nagu klassiruumis või loengusaalis algab ka virtuaalses ruumis kõik esimesest sõnumist, millega luuakse õppimiseks soe ja meeldiv õhkkond. See võib olla lihtsalt 'tere' ja heade soovide edastamine algavaks õppeperioodiks. Kuid võttes arvesse, et kaasaegsed õppijad on harjunud visuaalsusega, on soovitav lisada mõni oluline pilt või viide, mis iseloomustab antud gruppi. Unustada ei maksa ka grupiliikmete julgustamist ja teavitamist võimalustest, mis teda antud keskkonnas ees ootab ja mida saab teha. Näiteks lisada postitusi, fotosid või videolinke, esitada küsimusi ja lisada ka faile (Joonis11.)
Nii nagu klassiruumis või loengusaalis algab ka virtuaalses ruumis kõik esimesest sõnumist, millega luuakse õppimiseks soe ja meeldiv õhkkond. See võib olla lihtsalt 'tere' ja heade soovide edastamine algavaks õppeperioodiks. Kuid võttes arvesse, et kaasaegsed õppijad on harjunud visuaalsusega, on soovitav lisada mõni oluline pilt või viide, mis iseloomustab antud gruppi. Unustada ei maksa ka grupiliikmete julgustamist ja teavitamist võimalustest, mis teda antud keskkonnas ees ootab ja mida saab teha. Näiteks lisada postitusi, fotosid või videolinke, esitada küsimusi ja lisada ka faile (Joonis11.)
Joonis 11. Vastavas grupis olijate õigused ja võimalused
5. Õppetöö organiseerimine
Õppetööd saab organiseerida läbi info jagamise grupi seinal. Selleks postitab juhendaja teema ja palub osalejatel seda kommenteerida. Siinkohal võib julgelt väita, et muutub õpetamisparadigma, kuna igaühel on olemas võimalus ja õigus oma seisukohti välja öelda. Samas osalejad võivadväljendada oma poolehoidu lihtsalt emotsiooninupukesega Like või esitada teksti kujul vastuargumente. Poolavatud keskkond toodab grupienergiat ja tõhustab koostöö. Üha olulisemaks muutub tööde jagamisjulgus ja sellega kaasnev vastutus. Paljud rühmatöö tegijad kasutavad materjalide jagamiseks teisi veebipõhiseid ressursse. Alljärgnevalt näide antud KAT 7010 kursuselt (Joonis 12.). Üheks pilvetehnoloogial baseeruvaks faililaoks on Dropbox, kus on tagatud kõigile osalejatele juurdepääs materjalidele 24/7, aga sellest tuleb juttu juba järgmises teemas.
Õppetööd saab organiseerida läbi info jagamise grupi seinal. Selleks postitab juhendaja teema ja palub osalejatel seda kommenteerida. Siinkohal võib julgelt väita, et muutub õpetamisparadigma, kuna igaühel on olemas võimalus ja õigus oma seisukohti välja öelda. Samas osalejad võivadväljendada oma poolehoidu lihtsalt emotsiooninupukesega Like või esitada teksti kujul vastuargumente. Poolavatud keskkond toodab grupienergiat ja tõhustab koostöö. Üha olulisemaks muutub tööde jagamisjulgus ja sellega kaasnev vastutus. Paljud rühmatöö tegijad kasutavad materjalide jagamiseks teisi veebipõhiseid ressursse. Alljärgnevalt näide antud KAT 7010 kursuselt (Joonis 12.). Üheks pilvetehnoloogial baseeruvaks faililaoks on Dropbox, kus on tagatud kõigile osalejatele juurdepääs materjalidele 24/7, aga sellest tuleb juttu juba järgmises teemas.
Joonis 12. Ülesanne, mis võimaldab õppijatel oma faile jagada FB-s
